Jaak Soans

1943– · Estonian sculptor (born 1943)
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum; Eesti Ajaloomuuseum; Eesti Kunstiakadeemia muuseum; Eesti Kunstimuuseum; Tartu Kunstimuuseum

õppinud: Estonian Academy of Arts

Kujunes 1970. aastail Eesti modernistliku skulptuuri uuendajaks. Koos plastiliste mahtude ja ruumi koosmõjule rajatud vormiotsingutega ilmus tema loomingusse erandlik elegantsusetaotlus. Soans on suutnud poetiseerida pronksi skulptuuri väärismaterjalina ning tema pronksskulptuurid on loodud puhta siluetimõjuga. Ta avardas Eesti skulptuuri temaatikat ja kommunikatiivsust, tuues oma teostesse eksistentsiaalseid arutlusi inimese ja humanitaire’i võimalustest tehnoloogiapõhises võõranduvas maailmas. Soansi võib vaadelda intellektuaali ja õpetajana, keda on järginud nii tema õpilased kui ka kolleegid. Üldsus tunneb teda valdavalt monumentalistina. Ta on loonud enam kui 30 monumenti ja avalikku skulptuuri ning jäädvustanud rahvuslikke suurkujusid: näiteks A. H. Tammsaare (1978), Voldemar Panso (1980) ja Michel Sittowi (1982) monumendid Tallinnas, Kristjan Jaak Petersoni (1983) ja Jakob Hurda (1994) monumendid Tartus, August Gailiti monument Valgas (2009). Samuti on ta loonud abstraktseid suurvorme Eestis, Soomes, Hollandis ja Argentiinas. Soansi viimaste aastate loomingut kannab rõõmsameelne intellektuaalne mäng kujundite tähendusväljaga. Möödunud kümnendite pronksi on asendanud teras, puu ja muud vähem kestvad materjalid ning ready-made. Ruumiinstallatsioonides kohtab äratuntavaid püsikujundeid, arutlusi skulptuuri olemuse ning tema suhete üle aja ja ruumiga. Jaak Soans on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Ta on pälvinud ENSV teenelise kunstniku (1980) ja ENSV rahvakunstniku (1986) aunimetuse, Kristjan Raua kunstipreemia (1974 ja 1986), Riia skulptuurikvadriennaali peapreemiad (1980 ja 1988), esimese rahvusvahelise Argentiina skulptuuribiennaali preemia „Nuovo Banco del Chaco” (1998), Valgetähe III klassi ordeni (2001), riikliku kultuuripreemia elutöö eest (2006) ja Anton Starkopfi stipendiumi (2013).

Praegu pole müügil. Jälgi uusi müüki tulevaid teoseid (RSS)

Sirvi 23 teost kataloogis →

Sarnased kunstnikud — sama aeg, liigid ja ained: Erich Tali · Tamara Ditman · Lembit Palm · Signe Mölder · Tõnu Maarand · Hille Palm

Samuti õppinud: Estonian Academy of Arts: Eduard Wiiralt · Evald Okas · Andrus Johani · Johann Naha · Leonhard Lapin

Kaasaegsed kogus Eesti Kunstimuuseum: Enn Kärmas · Mihhail Naumovitš Roskin · Irina Kullarand · Ulvi Kuusk · Iia Lääne

Kümnendi kaupa: 1960ndad · 1970ndad · 1980ndad · 1990ndad · 2000ndad
Liigi kaupa: Skulptuur · Joonistus
Kus teosed on: Eesti Kunstimuuseum · Tartu Kunstimuuseum · Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum · Eesti Ajaloomuuseum · Eesti Kunstiakadeemia muuseum

AastaPealkiriTehnikaMõõdudHoidja
1960Skulptuur. KALEVIPOEG PÕRGU VÄRAVAS.kõrgus: 50.0 cm; laius: 50.0 cm (alus ); pikkus: 15.0 cm (alus )Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
1967Monteerijadkeeraamikatehnikadkõrgus: 86.0 cm; sügavus: 57.0 cm; laius: 72.0 cmEesti Kunstimuuseum
1969Edasikeeraamikatehnikadkõrgus: 37.0 cm; sügavus: 113.0 cm; laius: 21.0 cmEesti Kunstimuuseum
1972Tsivilisatsiooni püramiidvalaminekujutise kõrgus: 128.0 cm (figuur); sügavus: 23.0 cm (figuur); kujutise laius: 35.0 cm (figuur)Eesti Kunstimuuseum
1973Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariikläbimõõt: 123.0 mm; Esikülg: Tammepuu kujutis,all tekst:EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK; Tagakülg: Reljeefne tammelehe kujutis ENSV vapiga;Eesti Ajaloomuuseum
1973Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Medalkõrgus: 1.2 cm; läbimõõt: 12.2 cmEesti Kunstimuuseum
1973Hobujõudvalaminekõrgus: 118.0 cm; sügavus: 49.0 cm; laius: 70.0 cmEesti Kunstimuuseum
1976Tundmatupõletaminekõrgus: 90.0 cm; sügavus: 40.0 cm; laius: 46.0 cmEesti Kunstimuuseum
1977Varipronksivalukõrgus: 111.0 cm (figuur); sügavus: 29.0 cm; laius: 54.0 cmEesti Kunstimuuseum
1979Purustatud sarkofaagvalaminekõrgus: 52.0 cm; sügavus: 72.0 cm; laius: 238.0 cmEesti Kunstimuuseum
1983Ratastoolvalaminekõrgus: 97.0 cm; sügavus: 80.0 cm; kujutise laius: 47.0 cmEesti Kunstimuuseum
1984Valangvalaminekõrgus: 98.0 cm; sügavus: 55.0 cm; laius: 80.0 cmEesti Kunstimuuseum
1986Dokumentalistpõletaminesügavus: 46.0 cm; laius: 45.0 cm; kõrgus: 46.0 cmEesti Kunstimuuseum
1986Teatrimedalvalaminekõrgus: 20.0 cm; sügavus: 4.0 cm; laius: 15.5 cmEesti Kunstimuuseum
1986Trammkõrgus: 45.0 cm; sügavus: 70.0 cm; laius: 77.0 cmTartu Kunstimuuseum
1986Uus vahetusvalaminekõrgus: 77.0 cm; sügavus: 31.0 cm; laius: 62.0 cmEesti Kunstimuuseum
1986Ühtuminevalaminekõrgus: 37.5 cm; sügavus: 15.0 cm; laius: 33.2 cmEesti Kunstimuuseum
1988Sõit loodusesse.3,osakõrgus: 49.0 cm; sügavus: 50.0 cm; laius: 26.5 cmTartu Kunstimuuseum
1989Fuugakõrgus: 49.0 cm; sügavus: 32.0 cm; laius: 16.0 cmTartu Kunstimuuseum
1991Reanimatsioonikamberautoritehnikakõrgus: 96.5 cm; sügavus: 137.0 cm; laius: 60.0 cmEesti Kunstimuuseum
1998Monument langenud Eesti metsaleautoritehnikakõrgus: 197.0 cm; sügavus: 50.0 cm; laius: 260.0 cmEesti Kunstimuuseum
2007Kuum duššautoritehnikakõrgus: 200.0 cm (umbes)Eesti Kunstimuuseum
—Seisev naine kandamigaEesti Kunstiakadeemia muuseum

← Jaak Ronimõis · Kõik kunstnikud A–Ü · Jaak Toomas Järve →

Manusta oma lehele

Pildiriba, teoste arv ja link tagasi — blogile, kursuse lehele või muuseumi kodulehele. Kleebi mõlemad read: teine on link, mis ütleb otsimootorile, kust pildid pärit on.

Muuseumikirjed MuISist ja EKM digikogust; galeriide laoseis galeriide endi kataloogidest; oksjonitulemused nii, nagu Haus Galerii, Vernissage, Allee galerii, Vaal galerii, E-Kunstisalong, Eesti Kunsti Oksjonid ja Kunstikoda need avaldasid, ning Osta Noort Kunsti pakutud partiid (tulemusi see ei avalda). Kogu kataloog · Parandused, eemaldamised, küsimused: info@museaal.ee · Privaatsus